TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ

ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend

Tallinn 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE ................................................. 5 1.1. Kirjalike tööde liigid ........................................................................................................... 5 1.2. Kirjalike tööde vormistamine ............................................................................................. 7 1.2.1. Üldnõuded................................................................................................................ 7 1.2.2. Tiitelleht ................................................................................................................... 9 1.2.3. Sisukord ................................................................................................................... 9 1.2.4. Loetelud tekstis ...................................................................................................... 10 1.2.5. Viitamine algallikale .............................................................................................. 10 1.2.6. Viidatud allikate loetelu ......................................................................................... 13 1.2.7. Lühendid ................................................................................................................ 17 1.2.8. Numbrite kirjutamine ............................................................................................ 19 1.2.9. Tabelid ................................................................................................................... 20 1.2.10. Valemid ja matemaatilised avaldised ..................................................................... 22 1.2.11. Joonised.................................................................................................................. 22 1.2.12. Lisad ...................................................................................................................... 24 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA JUHENDAMINE ................................................................. 25 2.1. Lõputöö teema ja juhendaja valik ..................................................................................... 25 2.2. Lõputööle esitatavad nõuded ............................................................................................ 26 2.3. Retsensendi valik .............................................................................................................. 32 2.4. Lõputöö kaitsmine ............................................................................................................ 34 2.5. Tüüpilised vead lõputöö koostamisel ja vormistamisel .................................................... 38 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 41 VIIDATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 42 LISAD ........................................................................................................................................... 43 Lisa 1. Tiitellehe näidis ...................................................................................................... 44 Lisa 2. Tiitellehe pöörde näidis .......................................................................................... 45

2

Lisa 3. Sisukorra näidis...................................................................................................... 46 Lisa 4. Viidatud allikate loetelu näidis numbriviite korral ................................................ 47 Lisa 5. Avaldus lõputöö teema registreerimiseks............................................................... 48 Lisa 6. Soovitused kolledživälisele juhendajale ................................................................ 49 Lisa 7. Retsensioon ............................................................................................................ 51 Lisa 8. Juhendaja arvamus ................................................................................................. 52 Lisa 9. Kaitsekõne koostamise juhend............................................................................... 53

3

SISSEJUHATUS

Tänases Eestis kehtivad seadused ei näe ette ühtseid üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise nõudeid. Vastavad diplomid ja akadeemilised kraadid antakse välja ülikoolide poolt, kes on kehtestanud lõputöödele konkreetsed nõuded, mis on ülikooliti erinevad. Käesoleva Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži (TTÜ TK) üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise metoodilise juhendi eesmärgiks on aidata kirjaliku töö: lõputöö, ainetöö, praktikaaruande, referaadi või essee koostajat töö teema formuleerimise, sisulise ülesehituse ja vormistamise ning kaitsmisega kaasnevate probleemide lahendamisel. Käepärase tegevusjuhendi vajalikkust kinnitab ka lõputööde kaitsmiskomisjonidele esitatud tööde sisuline ja vormiline esitus. Juhendi koostamise aluseks on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamise eeskiri (2008, muudetud 16.11.2010) ja Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri (2009, muudetud 21.12.2010). Nimetatud dokumendid asuvad aadressil http://www.ttu.ee/ope/oppeinfo/juhendid/.

4

1. KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

1.1. Kirjalike tööde liigid

Üliõpilaste peamisteks kirjalikeks töödeks on: a) essee; b) referaat; c) praktikaaruanne; d) ainetöö; e) kursusetöö; f) lõputöö. Essee on lühike vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus teatud teemal. Essee sisu ei ole rangelt piiritletud, väidete korrektne tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Oluline on loov mõtlemine ja omapoolse arvamuse esitamine. Töö mahu määrab õppejõud, kuid valdavalt on see 5–10 lehekülge. Üldjuhul ei ole essee kirjutamisel juhendajat. Referaat on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamine süvendab üliõpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendab väljendusoskust. Referaat kirjutatakse õppeaine ühe teema piirides. Kasutatud kirjandusallikate arv kooskõlastatakse õppejõuga. Töö maht on 10–15 lehekülge (lisadeta). Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Praktikaaruanne on kirjalikus vormis ülevaade praktika käigus täidetud ülesannetest ning praktika vastavusest kehtestatud eesmärgile. Praktikaaruandele esitatavad sisulised nõuded on määratletud praktikajuhendiga. Praktikaaruande pikkuseks on sissejuhatava praktika puhul vähemalt 15 ja erialapraktika puhul vähemalt 20 lehekülge.

5

Ainetöö on ühe õppeaine teatud küsimuste lühiuuring, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statistilisi andmeid. Esitatakse järeldused ja suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uurimiseks. Kasutatud kirjandusallikate arv on optimaalselt 10, kuid kooskõlastatakse juhendajaga. Ainetöö sisu pikkus on orienteeruvalt 15 lehekülge. Ainetöö kirjutamist suunab juhendaja. Kursusetöö on ühe õppeaine raames läbiviidud sügavam lühiuuring, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statistilisi andmeid. Esitatakse järeldused ja suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uurimiseks. Kasutatud kirjandusallikate arv on optimaalselt 10, kuid kooskõlastatakse juhendajaga. Kursusetöö sisu pikkus on orienteeruvalt 15–25 lehekülge. Kursusetöö tiitellehe pööret vormistades jäetakse ära kolm alumist rida alates sõnadest „Kaitsmisele lubatud…“. Kursusetöö kirjutamist suunab juhendaja. Kursusetöö eesmärk on siduda kursusetöö üliõpilase lõputöö uuritava probleemiga.

Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev teaduslik uurimus, milles käsitletakse aktuaalset probleemi nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist. Kasutatud kirjandusallikate arv on vähemalt 10 (sh võõrkeelsed kirjandusallikad). Lõputöö pikkuseks (alates sissejuhatusest kokkuvõtte lõpuni) on 45 (±10) lehekülge. Lõputöid kaitstakse avalikel kaitsmistel komisjoni ees. Lõputööl on ainult üks autor. Arendusuurimusena läbiviidud lõputöö vastab kõige enam rakendusliku kõrghariduse ees püstitatud ülesannetele. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et arendusuurimused tegelevad erinevate eluvaldkondade praktiliste probleemide lahendamisega, kusjuures arendusuurimuse tulemuseks on praktiline lahendus. Arendusuurimus erineb teoreetilisest või empiirilisest uurimusest oma eesmärgiseade, läbiviimise loogika ja tulemuste iseloomu ning kasutamisviisi poolest. Kui üliõpilastöö on arendusliku iseloomuga, siis on ta oma sisult ja vormilt projekt, mille olulisemad elemendid on uue seisundi (mis?, mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine ja saadud tulemuse hindamine. Arendusprojekt lähtub mingist probleemist – vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest olemasolevas situatsioonis midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse projekti kaitsmisel probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust.

6

Projekt sisaldab eeldatavalt järgmisi osi: Sissejuhatus (vastavalt käesolevas juhendis kehtestatud üldistele nõuetele). 1. Peatükk. Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Peatükk (projekti koostamine). 2.1. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 2.2. Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms). 3. Peatükk (hinnang projektile, kasutamisvõimalused). 3.1. Projekti tõhususe hindamine: a) uurimuse tulemuste näol, b) hinnang teiste poolt, c) enesehinnang. 3.2. Projekti rakendamise võimalused ja tingimused, nende analüüs. Kokkuvõte.

1.2. Kirjalike tööde vormistamine

1.2.1. Üldnõuded

Kirjalikele töödele esitatavad vormistamise üldnõuded on toodud järgmises loetelus. 1. 2. Kõik kirjalikud tööd esitatakse korralikult vormistatuna ja köidetuna. Kirjaliku töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadis A4 (210×297), tekstiga vaid paberi ühel poolel (v.a tiitellehe pöördekülg, kuhu kirjutatakse nõuetekohane autori deklaratsioon).

7

3.

Kirjaliku töö vormistamisel arvutil kasutatakse püstkirja fondiga Times New Roman fondisuurusega 12, reavahega 1,5. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada s õ r e n d a t u d või rasvases kirjas.

4. 5. 6. 7.

Teksti kirjutamisel kasutatakse plokkstiili, kus tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Tekstilõikude joondamisel kasutatakse rööpjoondust, seejuures tekstis ei tohi tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Lehekülje veerised peavad olema häälestatud järgnevalt: üleval ja vasakul 3,0 cm, all 2,5 cm ja paremal 1,5 cm. Leheküljenumbri kaugus lehe alumisest servast on 1,5 cm. Töö kõik lehed nummerdatakse. Numbrid kirjutatakse lehekülje alumise serva keskele alates tiitellehele järgnevast lehest. Tiitelleht võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbrit sellele ei märgita.

8.

Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jne) alustatakse uuelt leheküljelt, jättes ülalt vabaks 3 cm (lisaks 3 cm veerisele). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt paar rida järgnevat teksti.

9.

Kirjaliku töö peatükke ja allosasid pole soovitav alustada ega lõpetada loeteluga. Igale loetelule peaks järgnema hinnang või vähemalt lühike selgitus.

10. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja eraldatakse eelnevast ja järgnevast tekstist 30 punktise vahega. 11. Esimese astme pealkirjad vormistatakse järgmiselt: font Times New Roman, fondisuurus 14 punkti, rasvane kiri, läbivalt suurtähtedega (trükitähed). Teise astme pealkirjad vormistatakse järgnevalt: font Times New Roman, fondisuurus 14 punkti, rasvane kiri, esisuurtähega. Kolmanda astme pealkirjad vormistatakse järgmiselt: font Times New Roman, fondisuurus 12 punkti, rasvane kiri, esisuurtähega. 12. Kõik töö sisulises osas olevad peatükid ja allosad defineeritakse MS Wordis eraldi laadidena, mis nummerdatakse araabia numbritega, kusjuures numbri järel peab olema punkt. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, võõrkeelse kokkuvõtte, viidatud kirjanduse ja lisade ette numbrit ei kirjutata. Pealkirjade lõppu punkti ei panda.

8

1.2.2. Tiitelleht

Tiitelleht (Lisa 1) on töö esimene lehekülg, millele märgitakse: a) kõrgkooli nimetus; b) eriala nimetus; c) töö autori ees- ja perekonnanimi; d) töö pealkiri; e) töö üldnimetus (kursuse-, lõpu- või muu töö); f) töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad). Kui töö kirjutamist ei suuna juhendaja (essee, referaat), kirjutatakse tiitellehele sõna „Juhendaja“ asemel sõna „Õppejõud“ ning lisatakse õppejõu ees- ja perekonnanimi ning teaduslik kraad. g) kõrgkooli asukoht (linn) ja aasta. Tiitellehel olev tekst vormistatakse fondiga Times New Roman, fondisuurusega 14 punkti, tsentreeritult, reavahe 1 rida. Õppeasutuse nimi ja töö pealkiri on läbivalt suurtähtedega ning rasvases kirjas. Eriala nimetuse ja õppeasutuse nimetuse vahele jäetakse üks tühi rida. Autori nimi kirjutatakse õppeasutuse nimetusest 8 cm kaugusele. Autori ja pealkirja ning pealkirja ja töö üldnimetuse vahele jäetakse üks tühi rida. Juhendaja andmed paiknevad paremal 1/3 kaugusel töö üldnimetuse ja ilmumisaasta vahel. Kaasjuhendaja või konsultandi olemasolul kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Töö ilmumiskoht ja -aasta asub lehekülje viimasel real. Lõputöö tiitellehe pöördel esitatakse nõuetekohane autori deklaratsioon (Lisa 2).

1.2.3. Sisukord

Sisukord (Lisa 3) genereeritakse automaatselt, selle eeltingimuseks on pealkirjade vormindamine laadidega (Heading 1, Heading 2, Heading 3; eestikeelses MS Wordis vastavalt Pealkiri 1, Pealkiri 2, Pealkiri 3). Kõik töö alljaotused esitatakse koos leheküljenumbriga. Järjenumbritega (kümnendsüsteemis araabia numbrid, näiteks 1.; 1.2.; 2.3.1. jne) tähistatakse ainult sisulise osa peatükid ja nende alapeatükid. Kõik lisad esitatakse sisukorras koos pealkirjaga. Pealkirjade vormindamist on kirjeldatud lk 8 p 11.

9

1.2.4. Loetelud tekstis

Teadusteksti kõik loendid tuleb nummerdada. Loetelud tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega (1.; 2.; 3. ...) või väiketähtedega ( a); b); c) ...). Lühikese loetelu elemendid joondatakse üksteise alla kas vasaku ääre järgi või väikese vasaktaandega ja eraldatakse semikooloniga. Järjekorranumbri või tähe järele sisestatakse ümarsulg või punkt. Kui loetelu on mahukas, kus iga loetelu element sisaldab lauset või tervet lõiku, koolonit ei kasutata, tähistus on numbriga, mille järel punkt, elemendi lõpus punkt. Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks.

Teenistujad jagunevad: a) ametnikeks; b) abiteenistujateks; c) koosseisuvälisteks teenistujateks.

Teenistujad jagunevad kolmeks. 1. Ametnikeks, kelle ülesandeks on kampaaniate ettevalmistamine. 2. Abiteenistujateks, kes viivad kampaaniad läbi. 3. Koosseisuvälisteks teenistujateks, keda kasutatakse vaid ajutiselt, nt suuremate kampaaniate läbiviimisel abiteenistujate toetuseks.

1.2.5. Viitamine algallikale

Kõik kirjaliku töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest jm pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm tuleb viidata. Tsitaat peab vastama täpselt originaalile ja esitatakse jutumärkides. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 10

Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, kuid vajalik on viitamine algallikale või autorile. Märkused ja kommentaarid on soovitatav esitada tekstis või joone all. Üliõpilastöödes kasutatakse viitamisel kahte põhivarianti: nimeviidet või numbriviidet. Viitamine peab olema kogu tööd läbivalt ühtne. Nimeviide. Viide on teksti sees ümarsulgudes, algab perekonnanimega (anonüümse dokumendi puhul pealkirja esimes(t)e sõna(de)ga, millele järgneb kolm punkti), järgneb ilmumisaasta, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral kooloni järel leheküljenumber. Viitamisel oleks soovitav silmas pidada järgnevat: 1. Kui tsitaat või refereering koosneb mitmest lausest, siis esitatakse viide peale tsitaadi või refereeringu lõppu tähistavat kirjavahe märki: „Ainult siis rahvas väärib olemasolu õigust, kui tal on rahvuskultuurilisi väärtusi, millede kadumisest oleks kahju. Tähtsaim rahvuskultuuriline aare on arenenud ja väärtuslik kirjakeel.“ (Aavik 1936:428) 2. Kui viide haarab üht lauset, pannakse see enne lause lõppu tähistavat kirjavahe märki: Soome traditsioonis tuntakse ka nn karsikko-kive ja karsikko-kaljusid (Vilkuna 1992:164).

3. Viidatava autori nime ei korrata viites, kui see selgub tekstist: Vilkuna (1992:58) on kasutanud võrdlusülevaate saamiseks Eiseni materjali ... 4. Mitmele allikale viidates esitatakse need kõik viites; omavahel eraldatakse nad semikooloniga: „Uue voolu“ kirjanduses (Lewis 1987a, 1987b; Nathanson 1987b) käsitletakse häbi afektina. 5. Sama autori töödele viidates järjestatakse viited kronoloogiliselt; ühel aastal ilmunud tööde puhul lisatakse aastaarvudele a, b, c jne: Matemaatikaõpetajad on Jakob Tülki ...mälestanud oma päevadel 1978. (Prinits 1978) ja 1993. aastal Pärnus (Prinits 1993a, 1993b) ... 11

6. Kui autoritel on sama perekonnanimi, lisatakse initsiaal. (Kask, A., Kask, P. 2009) 7. Mitme autori korral esitatakse esimeses viites kõik autorid, hiljem esimese autori perekonnanimi ja jt: ... 1926, mil N. Liidus (kuid mitte Eestis) toimus rahvaloendus (Coale, Anderson, Härm 1979)

hiljem: (Coale jt 1979). 8. Kui algallikas on anonüümne, algab viide dokumendi esimes(t)e sõna(de)ga, millele järgnevad mõttepunktid: Need olid tema [Joosep Kapi] 25-aastane tööjuubel ja hõbepulmad (Viljandi ... 1878; Üks ... 1878). 9. Entsüklopeediale ja sõnaraamatule viidates märgitakse selle teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja viide mingile märksõnale, mille ette pannakse kas sub või s.v. (ladina keeles sub verbo = sõna all). Igasugune informatsioon esineb ja säilib (püsib mälus) põhimõtteliselt teksti kujul (EE 1996 sub haldus) või (EE 1996 s.v. haldus). 10. Kui viidatakse suulisele teatele, televisiooni- või raadiointervjuule, märgitakse viitesse isiku nimi, kellelt on informatsioon saadud: (Kask 1997). 11. Ümarsulgudes esinev viide (autor või anonüümse dokumendi esimene (esimesed) sõna(d)) on selles tähestikus, milles on viidatav allikas. Seega on venekeelsete originaalide puhul viited vene tähestikulises järjestuses. Kui see pole tehniliselt võimalik, translitereeritakse viite tekst vastavalt rahvusvahelisele transkriptsioonile. 12. Tekstisisest viitamist kasutatakse kirjalikes töödes siis, kui a) suurem osa viitest on toodud juba põhitekstis ning sulgudes näidatakse ainult ilmumisandmed ja leheküljed; b) viite peamiseks ülesandeks on näidata lugejale ainult autorit ja pealkirja.

12

Nimetatud probleemi on käsitlenud professor U. Mereste oma õpikus „Majandusanalüüsi teooria“ (1987:163–164). Numbriviited on tekstijärgsed viitamised. Pärast tsitaati või refereeringu lõppu märgitakse ümarsulgudes viidatava allika number viidatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Arvjoonise ekspertiisi all mõistame joonise kriitilist analüüsimist ning joonise kohta asjatundliku hinnangu sõnastamist, olgu hindajaks kes tahes – autor, toimetaja, kunstiline kujundaja või kasutaja (7, lk 234). Juhul, kui viiteid on palju ja kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist kirjaliku töö lõppu paigutatud viidatud kirjanduse nimekirjale. Juhul, kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel lühendit „ib.“ (ibidem – ladina k. samas kohas) koos lehekülgede äramärkimisega või „op. cit.“ (opus citatum – ladina k. viidatud teos). Ib., lk 22 või Op. cit., lk 22.

1.2.6. Viidatud allikate loetelu

Nii nime- kui numbriviite korral lisatakse töö lõppu viidatud allikate loetelu. Nimeviidete korral antakse viiteallikate nimekiri tähestikulises järjestuses, sama autori tööd omakorda kronoloogilises järjestuses. Numbriviidete korral aga viidete esinemise (viitenumbrite) järjestuses. Vene tähestikus esitatud andmed on eraldi nimekirjana. Viiteallikate nimekirjas on raamatute, artiklite jne kirjed koos ühises loetelus. Viidatud kirjanduse loetelu kirjete vormistamisel on soovitatav kasutada vasakjoondust. Viiteallikate kirjeldamisel esitatakse autoritest vaid nende nimed. Tiitlid ja teaduskraadid jäetakse välja toomata. Viidatud kirjanduse nimekiri tuleks koostada järgnevalt: 1. Raamatu (monograafia) kohta esitatakse järgmised andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Raamatu pealkiri: Alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus või Kirjastaja, ilmumisaasta. 13

EE: Eesti Entsüklopeedia. 9. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. McDougall, G. H. G., Kotler, P., Armstrong, G. Marketing. Second Edition. Scarborough; Ontario: Prentice Hall, 1992. Peegel, J. Kuld on jäänud jälgedesse: Regivärsi keelest ja poeetikast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997. Teadmistepõhine Eesti. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002–2006. Tallinn: Haridusministeerium; Majandusministeerium, 2001. 2. Ajakirja-, jätkväljaande-, ajalehe- ja kogumike artiklite ning konverentsi ja seminari materjali puhul esitatakse andmed nii artikli kui ka trükise kohta, millest see on pärit. a) ajakirjas ilmunud artikli andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Artikli pealkiri. // Ajakirja nimetus (ilmumisaasta), köide, number, viidatud artikli leheküljed. Larsson, R., Bowen, D. E. Organization and customer: managing design and coordination of services. // Academy of Management Review (1989), vol 14, pp 213–233. Shore, C. Whiter European Citizenship? Eros and Civilization Revisited. // European Journal of Social Theory (2004), vol 7, no 1, pp 27–44. Tedder, J. Eessõna John Passi artiklile „Sisekontroll“. // EMI Teataja (1994), nr 2, lk 3–4.

b) jätkväljaandes ilmunud artikli andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Artikli pealkiri. // Jätkväljaande nimetus. Köide (ilmumisaasta), viidatud artikli leheküljed. Fraas, A., Lutter, R. On the economic analysis of regulations at independent regulatory commissions. // Administrative Law Review. Special Edition (2011), vol 63, pp 213–241. Laiapea, V. Mõnedest motiveeritud viitetüüpidest Eesti viipekeeles. // Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 969 (1993), lk 56–60. Lust, L. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistetest. // Õiguskeel. 13. aastakäik (2007), nr 1, lk 21–30. 14

Pettai, Ü. Tööturg. // Eesti statistika aastaraamat 2010. Statistical Yearbook of Estonia. (2011), lk 143–144.

c) ajalehes ilmunud artikli andmed: Autor(id). Artikli pealkiri. // Ajalehe nimetus (aasta), kuupäev, number, lehekülg. Padar, I. Mõõdetud sammul stabiilse majanduse poole. // Äripäev (2008), 4. jaanuar, lk 35. Uusen, E. Tõhus sisekontroll tähendab valitsusreformi. // Sõnumileht (1998), 26. mai, nr 118, lk 8.

d) kogumikus ilmunud artikli andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Artikli pealkiri. // Kogumiku pealkiri. Toimetaja nimi. Ilmumiskoht: Kirjastus või Kirjastaja, ilmumisaasta, artikli leheküljed. Omavalitsusliitude Koostöökogu. // Omavalitsusliitude Koostöökogu kogumik: Omavalitsusliitude Koostöökogu tegevusest seisuga 23. september 1994. a. Toim. A. Eiche. Tallinn: Eesti Linnade Liit, 1994, lk 11–18. Rocco, T. S., Bliss, L. A., Gallagher, S., Perez-Prado, A., Alacaci, C., Dweyer, E. S., Fine, J. C., Pappamihiel, N. E. The Paradigmatic and Dialectical Lenses: Two Views of Mixed Methods Use in Education. // Handbook of mixed methods in social and behavioural research. Eds. A. Tashakkori and C. Teddlie. Thousand Oaks: Sage, 2003, pp 595–618.

e) konverentsi ja seminari materjalide andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Artikli pealkiri. // Konverentsi või kogumiku nimi, toimumise koht, aeg. Ilmumiskoht: Kirjastus või Kirjastaja, ilmumisaasta, artikli leheküljed. Abdelwahed S., Kandasamy, N., Neema S. A control-based framework for self-managing distributed computing systems. // Proceedings of the 1st ACM SIGSOFT workshop on Self-managed systems, Newport Beach, California, October 31 –November 01, 2004. New York: ACM, 2004, pp 3–7. Karma, O., Sander, P. Riigi (majandus)poliitika mõju väärtpaberite hindade kujunemisele. // XI teadus- ja koolituskonverents Eesti majanduspoliitika teel Euroopa Liitu, Tartu – Värska, 26.–28. juuni 2003. Tartu: Tartu Ülikool, 2005, lk 51–58.

15

3. Elektrooniliste teabeallikate kirjeldamisel lähtutakse samadest üldreeglitest, mis kehtivad raamatute ja artiklite puhul. Lisandub elektroonilise allika aadress. a) CD-ROM andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Dokumendi pealkiri. Ajakirja nimetus. CD-ROM, Pealkiri, versioon, aasta.

King, J. Revenge of the IS worker. Computerworld 30 (41). CD-ROM, Computer Select, December 1996.

b) veebidokumendi andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Dokumendi nimi. Ilmumisaasta. Dokumendi veebiaadress, kasutamise kuupäev. Grünthal, A. Välismaale sõites kustuta võlad. http://www.liising.ee/hl/et/, 11. jaanuar 2008. Schaeffer, J. Community and communication in a diverse society. 2002. http://www.tamarackcommunity.ca/downloads/schaeffer/cmmty.pdf, 11. jaanuar 2008.

c) veebiartikli elektroonilises ajakirjas viimamise andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Artikli pealkiri. //Ajakirja nimetus (ilmumisaasta), number. Dokumendi veebiaadress, kasutamise kuupäev. Remmelg, A. Eesti peamine ressurss on inimkapital. // Luup (2000), nr 3. http://www.postimees.ee/luup/00/03/maja2.shtm, 11. jaanuar 2008. 4. Üliõpilaste uurimistöödele viitamise andmed: Autori perekonnanimi ja initsiaal(id). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kõrgkooli nimi, ilmumisaasta. [Töö liik] Sõlg, R. Kodanikust ja kodanikeriigist. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2004. [Magistritöö] 5. Koolituste, seminaride jmt käsikirjaliste materjalidele viitamise andmed: Autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Pealkiri. Ürituse nimi, Toimumise koht, aeg. Pharo, N. Methods for studying Web searching. Paper presented at the NORSLIS roadshow "Studying the Web and its Use", Tallinn, March 30, 2006. Vihma, Ü. Kõnekoolitus. Koolitus TTÜ Tallinna Kolledžis, Tallinn, 10. jaanuar 2012.

16

6. Viitamisel e-kirjadele tuuakse välja e-kirja: Saatja perekonnanimi ja initsiaal(id). Pealkiri. Adressaat, kuupäev. Tabur, L. Siseministeeriumi ametijuhenditest. E-kiri K. Maaverele, 11. jaanuar 2008. 7. Viitamisel intervjuule tuuakse välja: Intervjueeritava perekonnanimi ja initsiaal(id). Intervjueeritava amet. Intervjueerija Initsiaal(id) ja perekonnanimi, kuupäev. Malvet, M. Intervjuu Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhatajaga. Intervjueeris K. Maavere, 11. jaanuar 2008.

8. Viitamine õigusaktidele. Viitamine peab toimuma õigusakti ametlikule avaldamise kohale, milleks seaduste ja valitsuse määruste korral on Riigi Teataja. Kuna seadusi annab välja vaid Riigikogu, ei ole nende puhul vastuvõtva organi märkimine vajalik.

Loetelus märgitakse: Õigusakti nimetus ja vastuvõtnud organ (kui see ei ole üheselt määratud akti liigiga) ning vastuvõtmise aeg. // Õigusakti ametlikult avaldanud allikas. Mittetulundusühingute seadus 6. juunist 1996. // RT I 1996, 42, 811. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 1. novembrist 1995 nr III-2/1-72/95. // RT III 1995, 17, 211. Alaealiste komisjoni põhimäärus. VV määrus 22. septembrist 1998 nr 208. // RT I 1998, 85, 1391. NB! Numbriviitamise puhul peab viidatud allika ees olema viites kasutatud number!

1.2.7. Lühendid

Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid. Väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt panna punkti või jätta see panemata. Vähemalt üldtuntud lühendeis pole punkt tarvilik: nr – number, a – aasta, jt – ja teised, dots – dotsent, prof – professor, kr – kroon, lk – lehekülg, jn – joonis, nt – näiteks jne.

17

Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist. Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis on soovitav panna lühendi sisse sõnavahet märkiv(ad) punkt(id): k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud, s.a – sel aastal, v.a – välja arvatud, s.o – see on, p.o – peab olema. Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit. USA – (ingl) United States of America = Ameerika Ühendriigid; FIAT – (it) Fabbrica Italiana Automobili Torino; LAV = Lõuna Aafrika Vabariik; ÜRO = Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Õigusaktide lühendid leiab justiitsministeeriumi veebist aadressilt http://www.just.ee/10575. Enne lühendi loomist ja esmakordset kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Lühend paigutatakse ümarsulgudesse vahetult dešifreeringu järgi. Samuti toimitakse ka ettevõtete, asutuste, organisatsioonide (tüübi) nimetuste korduval kasutamisel. Niisiis – lühendit võib kasutada alates teisest mainimiskorrast. sisemajanduse kogutoodang (SKT); soojuselektrijaam (SEJ); reklaamitelevisioon (RTV); aktsiaselts (AS); osaühing (OÜ). Sobimatu on lühendada Eesti Vabariik (EV). Kui kirjalikus töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli ja nad esinevad töös vähemalt kolm kuni viis korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu ja esitada see koos selgitustega pärast sisukorda.

18

1.2.8. Numbrite kirjutamine

Tavalises üldkeelses tekstis kirjutatakse arvsõnad 1–10 sõnadega. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse need kõik numbritega. Piret on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.

Matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega. Mõõtühikulühendite või -tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega. Ka protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega. Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 2 m. Piimaliiter maksis 55 senti. Ööpäeva keskmine temperatuur on –5º. 8%; protsendimäär; § 5 või 5. §, §-d 7–12 või 7.–12. §, §-des 16 ja 20 või 16. ja 20. §-s Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu. Numbritega kirjutatakse juhul, kui toonitatakse arvu täpsust. Miitingule kogunes umbes sada inimest. Ankeedile vastas 100 katseisikut. Suuremate arvude puhul on sõnad miljon (mln), miljard (mld) ja nende lühendid sobivad. 5 mln või 5 miljonit või 5 000 000. Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähise kokkukirjutamine: 18%, 39º palavikku, nurk A on 65º, 6º sooja. Erandit ei kasutata juhul, kui eelnimetatud tähis kuulub loogiliselt järgneva tähise juurde. Keskmine temperatuur on –8 ºC (Celsiuse kraadi). Arv ja temale järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleb paigutada samale reale: 1 234 567 €. Viie- ja suuremakohalistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust (ühelistest) alates: 1 234 567 eurot. 19

Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega. 9 kuud; aastail 1992–1998. Järgarvud on araabia numbritega (mille järel on punkt) või rooma numbritega (punkti ei järgne). 13. kohal; Eesti Vabariigi 80. aastapäev; Karl XII; IV osa; XX sajand.

1.2.9. Tabelid

Tabeleid kasutatakse arvandmete kompaktseks esitamiseks. Suuremad ja algandmete tabelid tuleb paigutada kirjaliku töö lisasse. Kirjaliku töö kõik tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga. Numbrid kirjutatakse lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale: Tabel 2 (punkti ei panda). Kõik tabelid pealkirjastatakse võimalikult lakooniliselt. Iga tabeli pealkiri peab võimaldama tabeli iseseisvat mõistmist, seega sisaldama üldjuhul aega ja kohta. Tabeli pealkiri kirjutatakse ühe rea võrra kõrgemale tabelist ning keskele. Tabeli pealdis vormistatakse rasvases kirjas fondisuurusega 12 punkti. Tabel tuleb paigutada võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle viidatakse. Kui tabelile vaid viidatakse, siis esitatakse viide sulgudes (Tabel 1). Tabel tuleb lehele paigutada nii, et üldjuhul selle lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või erandjuhul pöörates seda 90º kellaosuti liikumise suunas. Tabelit poolitatakse juhul, kui ta ei mahu ühele leheküljele. Jätkamisel korratakse tabeli päises paiknevaid veergude nimetusi. Tabel 1 TTÜ vastuvõtt diplomiõppesse 2005. aastal Eriala Arvutisüsteemid Informaatika 20 Kohti 22 24 Avaldusi 74 49 Konkurss 3.5 2.0

Tabel 1 järg Eriala Telekommunikatsioon Võrgutarkvara Ehitusprojekteerimine Kinnisvara haldamine Rakendusgeodeesia Puidutöötlemine Rõivatootmine Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Turismi- ja toitlustuskorraldus TTÜ diplomiõpe
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool 2005

Kohti 20 24 16 16 16 16 17 50 25 246

Avaldusi 52 51 37 65 37 32 51 246 55 749

Konkurss 2.7 2.1 2.4 4.1 2.4 2.1 3.1 5.0 2.3 3.1

Vajadusel tuleb näidata tabelis toodud andmete mõõtühikud. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli pea kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuse juures eraldatuna eelnevast tekstist komaga.

Tabelis esitatud andmed tuleb siduda kirjaliku töö tekstiga. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis tuleb viide allikale paigutada vahetult tabeli alla üldkirjast väiksema fondiga. Kui tabelis esitatakse enda arvutuste tulemused, tuleb lisada järgmine märkus: autori arvutused. Autorita allika puhul tuuakse viitesse terve pealkiri. Järgmises näites tuleb esimest viidet kasutada nime-, teist numbriviitamise korral.

Allikas: Eesti Statistika Aastaraamat 2011:20 (autori arvutused) või Allikas: (1, lk 20, autori arvutused)

Üldjuhul tabeli veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks veerud ja read ainult siis, kui: a) kirjaliku töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele või ridadele; b) mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu või ritta.

21

veerg 2 × veerg 5; rida 5 = rida 1 + rida 3.

Peatükk või alapeatükk ei tohi lõppeda tabeliga, vaid tabelile peab alati järgnema veel ka tekst.

1.2.10. Valemid ja matemaatilised avaldised

Kirjalikus töös on soovitav kasutada valemite ja matemaatiliste avaldiste esitamisel ühtset kirjaviisi. Kõigi valemite ja matemaatiliste avaldiste saamine tuleb selgitada. Tuletatud valemite puhul seletada või esitada tuletuskäik. Valemites tuleb kasutada üldlevinud tähiseid. Tähistuste seletused paigutatakse esinemise järjekorras pärast valemit. Valemid nummerdatakse kirjalikku tööd läbivalt. Number pannakse ümarsulgudesse ja paigutatakse valemi järele lehekülje paremasse serva. Lihtaktsia väärtus (Vc) võrdub aktsionäri poolt saadavate kõigi oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega,

Vc = kus D1 on dividend aastal 1, Re – nõutav tulunorm, g – kasvutempo.

D1 Re g

(12)

1.2.11. Joonised

Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotosid jm tuleb nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema nimetus, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised tuleb nummerdada kirjalikku tööd läbivalt. Joonise järjekorranumber ja nimetus (allkiri) kirjutatakse ja joondatakse joonise alla vasakule. Kirje vormistatakse rasvases kirjas fondisuurusega 12 punkti, samasse sulgudesse lisatakse mitterasvases kirjas viide kirjandusele ja allikatele.

22

Võttes aluseks viitamist eristatakse lõputöös kolme tüüpi jooniseid: a) teise autori koostatud joonis, b) teise autori kogutud andmete põhjal ise koostatud joonis, c) ise kogutud andmete põhjal ise koostatud joonis. Esimesel juhtumi puhul teisele autorile vaid viidatakse, teise juhtumi puhul viidatakse autorile ning lisatakse märkus: autori joonis, kolmanda juhtumi puhul lisatakse ainult märkus. Igale joonisele tuleb tekstis viidata, näiteks (Joonis 1). Joonised peavad järgnema viidetele võimalikult lähedal. Numbriviitega joonis:

Joonis 1. Kommunikatsioonitõkked (1, lk 47)

23

Nimeviitega joonis:

1 360 000 1 356 045 1 355 000 1 351 069 1 350 000
Rahvaarv

1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 681

1 345 000 1 340 000 1 335 000 1 330 000 2003 2004 2005 2006

2007 Aasta

2008

2009

2010

2011

2012

Joonis 2. Eesti rahvaarv 2003–2012 (Statistikaamet 2012, tabel RV021, autori joonis)

Peatükk või alapeatükk ei tohi lõppeda joonisega, vaid joonisele peab alati järgnema veel ka tekst. Jooniste vormistamisel on soovitav juhinduda U. Mereste ja M. Saarepera raamatust „Arvjoonised“ (1983).

1.2.12. Lisad

Lisadeks on täiendav ja selgitav materjal: ankeedid, vaatluse protokollid, juhendid, määrused, käskkirjad jne, mida ei ole otstarbekas teksti põhiosadesse selgitamiseks ja illustreerimiseks paigutada. Lisadena vormistatakse koondtabelid, ankeetküsitluse näited, seega – kõik materjalid, mis on liiga mahukad töö põhiosasse paigutamiseks. Lisade eesmärk on anda lugejale võimalus tutvuda uurimismaterjalidega laiemas mahus kui tekst seda vahetult eeldab. Kõik lisad on pealkirjastatud. Kui lisasid on mitu, tuleb need nummerdada. Lisad nummerdatakse kümnendsüsteemis araabia numbritega, märkides lehekülje vasakusse ülaserva sõna Lisa ning vastava numbri (lühendit „nr“ ei kasutata). Sellele järgneb samal real lisa pealkiri. Lisade leheküljed nummerdatakse. Nummerdatud lisa, selle pealkiri ning lehekülje number tuuakse ära sisukorras. Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist.

24

2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA JUHENDAMINE

2.1. Lõputöö teema ja juhendaja valik

Lõputööks loetakse uurimust või arendustööd, mis näitab lõpetaja võimet teadus- või arendustöö metodoloogia või metoodika iseseisvaks rakendamiseks antud valdkonnas oluliste ülesannete lahendamisel. Lõputöö teema valikul on soovitav lähtuda probleemidest, millele lahenduste leidmine pakub huvi ja on üldise arengu seisukohalt aktuaalne. Kui üliõpilane on varakult otsustanud jätkata õpinguid ka magistriõppes, siis tuleks kasuks õpingute käigus koostada referaadid ja ainetööd tulevase magistritöö teemal. Nii on magistritöö koostamiseks võimalik palju eeltööd ära teha. See nõuab üliõpilaselt perspektiivset mõtlemist ja sihipärast tegutsemist tööde teemade valikul. Kui üliõpilane õppimise ajal kas samal või lähedasel erialal ka töötab, on otstarbekas valida selline lõputöö teema, mis osaliselt ühtiks töökohal esilekerkivate probleemidega. Sel juhul on lõputöö koostamise ja igapäevase töö summaarne ajakulu väiksem ning saadud tulemusi on võimalik praktikas ära kasutada. Teema valikul on soovitav läbi mõelda töös kasutatavad lähteandmed, kust neid saada ja missuguseid muid materjale (koostatud projektid, juhendid, dokumendid või nende eelnõud jm) on võimalik töös ära kasutada. Kasulik on tutvuda vastavat valdkonda käsitleva kirjandusega. Lõputöö teema valikuga tuleb püstitada töö eesmärk, mida antud tööga tahetakse saavutada. Lõputöö teema peab vastama õppekava sisule ja olema seotud spetsialiseerumisega. Vajadusel kooskõlastatakse lõputöö teema õppekavakomisjoniga enne lõputöö koostamisele asumist. Lõputöö ei peaks sisaldama konfidentsiaalseid andmeid, mida diplomandil on õnnestunud oma töökohast hankida. Kolledž ei garanteeri nende andmete salastatust.

25

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö juhendajaks võib olla vajalike kogemustega asjatundja, kellel on kõrgharidus. Soovitame juhendaja valida TTÜ TK või TTÜ õppejõudude hulgast. Vajadusel (näiteks spetsiifilise ala asjatundjat-spetsialisti nõudva teema käsitlemisel) võib lisaks juhendajale olla kaasjuhendaja väljastpoolt TTÜ-d. Kaasjuhendaja valik tuleb kooskõlastada juhendajaga. Väljastpoolt TTÜ TK-d valitud juhendajale anda tutvumiseks „Soovitused kolledživälisele juhendajale“ (Lisa 6). Teema valdkonnast tulenevalt oleks vaja teha valik, kes õppejõududest võiks olla lõputöö juhendajaks. Juhendaja valikul on otstarbekas teada, kui palju soovitava õppejõu juhendamisel on siiani lõputöid kaitstud ja missugust osa on juhendaja täitnud. Tuleb arvestada sellega, et lõputöö koostamisel on tegemist üliõpilase iseseisva tööga. Juhendaja aitab täpsustada teema valikut, formuleerida töö koostamise põhimõtteid ning selgitada nõudeid töö ülesehituse ja vormistamise kohta. Juhendaja ei ole töö kaasautor ega toimetaja. Töö kvaliteedi eest vastutab autor. Valikute tegemise ajal on soovitav tutvuda ka varasemate lõputöödega ja kuulata toimuvaid lõputööde kaitsmisi. Avaldus lõputöö teema registreerimiseks tuleb esitada paberkandjal (Lisa 5) õppeosakonda semestri „punase joone“ päevaks. Lõputööd ei ole vaja deklareerida õppeinfosüsteemis (ÕIS-s).

2.2. Lõputööle esitatavad nõuded

Lõputöö peab vastama kõrgharidusstandardi nõuetele. Sellest lähtuvalt kehtestab iga ülikool ise lõputööle esitatavad nõuded. 1. Lõputöö peab sisaldama: a) selge probleemiasetusega sissejuhatuse, milles selgitatakse uurimuse või arendustöö vajalikkust, probleemi aktuaalsust ja selle lahendamise viisi; b) tegeliku töö kirjelduse koos saadud tulemuste analüüsiga; c) kokkuvõtte põhiliste tulemuste loeteluna koos nende tähtsuse määratlemisega ja lahendamata jäänud probleemide ning edasiarendamise võimaluste äramärkimisega. 26

2. Lõputöö koosneb järgmistest osadest: a) tiitelleht; b) autorideklaratsioon; c) sisukord; d) sissejuhatus; e) sisulised osad; f) kokkuvõte; g) viidatud kirjandus; h) lisad; i) võõrkeelne laiendatud kokkuvõte koos autori nime ja töö pealkirja inglisekeelse tõlkega. 3. Lõputöö võib olla kirjutatud eesti või vene keeles ning varustatud inglise-, saksa- või venekeelse laiendatud kokkuvõttega, eestikeelse tiitellehe ja autorideklaratsiooniga. Nii saksakui venekeelse laiendatud kokkuvõtte korral lisada lõputöö ingliskeelne pealkiri (võõrkeelse kokkuvõtete pealkirjade näidised lk 31). Pealkirja tõlkimisel inglise keelde tuleb arvestada sellega, et reaalselt eksisteerivate firmade nimetusi ega neis sisalduvaid lühendeid ei tõlgita. Ida-Virumaa vee-ettevõtete konkurentsianalüüs (AS Sillamäe Veevärk, AS Narva Vesi ja OÜ Järve Biopuhastus näitel) Competitive Analysis of Ida-Virumaa Water Companies (on the Example of AS Sillamäe Veevärk, AS Narva Vesi and OÜ Järve Biopuhastus) Sisearhitektuuriga tegeleva ettevõtte finantsanalüüs aastatel 2004–2008 (ettevõtte X näitel) Financial Analysis of a Interior Design Company 2004–2008 (on the Example of Company X) 4. Lõputöö algab tiitellehega, millele kantakse kõrgkooli ja eriala nimetus, töö autori nimi, töö pealkiri, töö liik, juhendaja nimi koos teaduskraadiga, koht ja aasta. Tiitellehel ei ole lausete lõpus punkti (Lisa 1). 5. Tiitellehe pöördel on autorideklaratsioon, autori allkiri ja kuupäev, juhendaja allkiri ja kuupäev, mis kinnitab töö vastavust kehtivatele nõuetele. Tiitellehe pöördele kantakse ka märge kaitsmisele lubamise kuupäeva ja lubaja kohta (Lisa 2).

27

Kaitsmiskomisjoni esimees otsustab üliõpilase kaitsmisele lubamise. 6. Autorideklaratsioon sisaldab järgmist teksti: Deklareerin, et käesolev / töö liik /… töö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli diplomi taotlemiseks. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Autorideklaratsioonile kirjutab alla lõputöö koostaja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja üliõpilaskoodi. 7. Sissejuhatuse koostamisel tuleb avada: a) uuritava teema aktuaalsus ja teema valiku põhjendus; b) töö eesmärk ja ülesanded; c) uuritav probleem; d) uurimise objekt; e) töös kasutatud metoodika; f) kasutatud lähteinformatsioon; g) viidatud allikate arv; h) peatükkide lühikirjeldus (ca 3–5 lauset iga peatüki kohta). Sissejuhatuses ei tooda ära tulemusi ja järeldusi, milleni on jõutud töö käigus. Sissejuhatus ei täida töö peatüki ülesandeid, tekst ei tohiks sisaldada üleliigseid andmeid ega ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele või institutsioonidele, kes üliõpilast juhendasid, abistasid andmete kogumisel, nende valimisel ja läbitöötamisel. Kui töös on vaja avada teatud põhimõisteid ja nende mõistete arv on suhteliselt väike, võib neid avada sissejuhatuses või põhitekstis, kus neid esimest korda kasutatakse. Kui avamist vajavaid mõisteid on palju, siis võib sissejuhatuse järel tuua eraldi osa põhimõistete seletuseks või kasutada selleks töö esimest teoreetilist peatükki.

28

Lühendid esitatakse eraldi loeteluna kui töös on üle paarikümne vähetuntud lühendi või sümboli. Loetelu vormistamisel paigutatakse tähised vasakpoolsesse veergu tähestikulises järjekorras, paremal esitatakse nende seletused täissõnaliste väljendustega. Kirjakeele reeglitele vastavate lühendite moodustamiseks toetuge Tiiu Erelti raamatule „Eesti ortograafia“ (2005). 8. Sisuliste osade ülesehitus ja arv sõltub töö liigist, valitud teemast ning püstitatud eesmärgist ja ülesannetest. Sisulised osad peavad moodustama ühtse terviku ja olema loogilises järjekorras. Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni, antakse lahendused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele, tutvustatakse ja põhjendatakse töö teostamise metoodikat. Kui üliõpilase töös on tegemist küsitlusega, faktiliste andmete analüüsiga vm, esitatakse töö tavaliselt kolme peatükina: a) Analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemidest ning teoreetilismetodoloogilistest lähtekohtadest. b) Metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ning esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse korral esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv ja representatiivsus (küsitlusleht esitatakse lisas), tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel. c) Esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende interpretatsioon ning järeldused. Üksikasjalikud tabelid, eksperimendi materjalid, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta.

29

9.

Kokkuvõttes esitatakse töö olulisemad järeldused ja ettepanekud. Kokkuvõte peab andma lugejale vastuse, kuidas on realiseeritud töö sissejuhatuses püstitatud eesmärk ja ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või need kummutati. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. Ettepanekutes esitab autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas, välja võib tuua edaspidist lahendamist vajavad probleemid.

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvaline isik saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust. 10. Viidatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Viidatud kirjanduse loetelu peab sisaldama raamatute, artiklite, uurimistööde aruannete, magistri- ja doktoritööde, õigusaktide ja metoodiliste materjalide jmt kirjeid. Õppejõudude loengukonspekte uurimistöödes ei kasutata. Viidatud allikate loetelu koostatakse sõltuvalt valitud viitamise skeemist kas töös viitamise järjekorras või tähestikulises järjekorras. 11. Lisad nummerdatakse, pealkirjastatakse ja paigutatakse viidatud kirjanduse loetelu järele. Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse töö sisukorras. 12. Lõputöö võõrkeelne laiendatud kokkuvõte koostatakse inglise, saksa, või vene keeles ning vastavalt kasutatud keelele on selle pealkirjaks kas SUMMARY, ZUSAMMENFASSUNG või . Võõrkeelne laiendatud kokkuvõte peab andma tööst üldistatud, kuid ammendava ülevaate eesti keelt mitteoskajale. Nii saksa- kui venekeelse laiendatud kokkuvõtte korral tuleb välja tuua ka ingliskeelne pealkiri. Võõrkeelne laiendatud kokkuvõte tuleb varustada lõputöö pealkirja ja autori ees- ja perekonnanimega, viimane asub töö pealkirja all vasakule joondatuna.

Võõrkeelse laiendatud kokkuvõtte teksti mahuks on 1,5–3 lehekülge, kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, viidatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat, töö tulemusi, järeldusi ja ettepanekuid. 30

SUMMARY
ELABORATION OF THE SALARY PAYMENT SYSTEM Jüri Uba Text of the Summary…

2006-2010

TALLINN COLLEGE OF TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY ALUMNI (WHO GRADUATED IN 2006-2010) ACHIEVEMENTS ON THE LABOUR MARKET

…

31

13. Lõputöö vormistatakse TTÜ Tallinna Kolledži direktori poolt kinnitatud kirjalike tööde vormistamise juhendi nõuete kohaselt. Lõputöö kirjutatakse täpses ja selges oskuskeeles. Släng ja ajakirjanduslikud fraasid on sobimatud. Töös ei kasutata „mina“ vormi, vaid umbisikulist vormi ja termineid „autor“, „töö kirjutaja“, „uurimuse läbiviija“. Kõikide lühendite kasutamist tuleb defineerida. Õigekirjavigade vältimiseks on soovitav kasutada õigekirja kontrollivat arvuti tarkvara ja enne lõplikku vormistamist ka kõrvalseisva lugeja abi. 14. Lõputöö esitatakse paberkandjal kahes (2) eksemplaris: üks eksemplar kõvade kaante vahele köidetult ja teine eksemplar kamm(spiraal)köites. Viimane tagastatakse pärast lõputöö kaitsmist lõpetajale. Kolmas eksemplar esitatakse elektroonselt pdf-failina e-õppe keskkonnas Moodle (http://moodle.e-ope.ee). Kõik kolm eksemplari peavad olema identsed, v.a tiitellehe pöördel asuv autori deklaratsiooni lehekülg, mida elektroonilisele versioonile ei lisata. Lõplikult valminud ja õppeosakonda esitatud lõputöös parandusi teha ega lehti vahetada ei tohi. Lõputöö maht on orienteeruvalt 45 (±10) lk sisu (alates sissejuhatusest kokkuvõtte lõpuni).

2.3. Retsensendi valik

Lõputööd kuuluvad retsenseerimisele. Lõputööle määratakse üldjuhul üks retsensent. Retsensendil peab olema kõrgharidus. Töö kaitsja võib teha omapoolseid ettepanekuid võimalike retsensentide valikuks. Retsensendi valimisel peab arvestama sellega, et retsensent ei tohi olla lõputöö kaitsja sugulane. Otstarbekas oleks koos juhendajaga teha see valik juba töö koostamise käigus. Tulevase retsensendi seisukohtade analüüs ja viitamine eeldab ka nende publikatsioonide märkimist kirjanduse loetelus.

32

Retsensendi valikul tuleb silmas pidada, et tal oleks lisaks nõutavale haridustasemele ka teatud side retsenseeritavas töös käsitletava valdkonnaga, olgu selleks samas valdkonnas publitseeritud artiklid või raamatud, lähedaste loengukursuste lugemine, töökoht käsitletavas valdkonnas jm. Retsensendile esitatakse retsenseerimiseks köidetult lõplikult valminud lõputöö. Retsensendile esitatakse samuti lõputöö retsensiooni (arvamuse) koostamise plank (Lisa 7). Retsensendi poolt koostatud arvamus on kaitsjale tänuväärne siis, kui seal on sees diskussiooni tekitavaid seisukohti. See näitab, et retsensent on tööga põhjalikult tutvunud ja samal ajal annab kaitsjale täiendava võimaluse kaitsmiskomisjonile ning kõigile kohalolijatele selgitada tööga seotud oma seisukohti. Retsensendi arvamusega tuleks lõputöö koostajatel juba varakult tutvuda, siis jäävad ära ebameeldivused ja ootamatused kaitsmiskomisjoni istungil. Retsensendi kirjalik arvamus esitatakse samaaegselt lõputööga õppeosakonda vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist lõputöö vahel, kuid mitte köidetuna lõputöösse. Retsensioon koostatakse ühes eksemplaris. Kuna retsensendi töö on tasustatud, peab retsensent väljastpoolt TTÜ TK-d esitama koos retsensiooniga järgmised lisad: a) kõrgharidust tõendava diplomi koopia või CV, kus on kirjas lõpetatud kõrgkool ja lõpetamise aeg; b) andmeleht. Andmelehel peab olema: a) retsensendi ees- ja perekonnanimi; b) isikukood; c) postiaadress; d) arvelduskonto number. Kui retsensent on TK õppejõud, siis pole eespool nimetatud andmeid vaja esitada.

33

2.4. Lõputöö kaitsmine

Lõputööde kaitsmised toimuvad akadeemilises kalendris toodud kaitsmisperioodidel kaks korda aastas. Kaitsmise toimumise aeg ja koht avalikustatakse TTÜ TK õppeosakonna teadetetahvlil ja intranetis. Lõputööde kaitsmiskomisjonid moodustatakse üldjuhul üheks aastaks. Lõputööde kaitsmiskomisjoni kuulub vähemalt kolm liiget, kellel peab olema kõrgharidus. Kaitsmiskomisjonide liikmeteks võivad olla ka lõputööde juhendajad ja retsensendid. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava kõigi lõpetamistingimuste täitmine kuni lõputöö kaitsmiseni. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduse täitmist kontrollitakse õppeosakonnas. Selle käigus võib: 1) üliõpilase taotluse alusel ja õppekavakomisjoni esimehe loal kanda õppekava täitmiseks sobivaid õppeaineid ühest moodulist teise; 2) üliõpilase taotluse alusel kanda mõned sooritatud vabaõppemooduli õppeained või teiste moodulite valikained õppekavavälisteks õppeaineteks. Õppekavaväliste õppeainete eksamihindeid ei arvestata keskhinde arvutamisel ja neid õppeaineid ei kanta akadeemilisele õiendile. Üliõpilase nõudel võib nende sooritamise kohta anda välja õpisoorituste tõendi. Teiseks lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on edukas lõputöö eelkaitsmise läbimine. Eelkaitsmine toimub vastavalt akadeemilises kalendris määratud ajale enne põhikaitsmist. Eelkaitsmine on avalik. Eelkaitsmisel esitab üliõpilane nõuetekohaselt vormistatud töö kiirköites ja teeb PowerPointis 5-minutilise esitluse (töö sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu, lühikokkuvõte peatükkidest, uuringu tutvustus). Lisaks esitab üliõpilane e-õppe keskkonnas Moodle lõputöö esialgse versiooni. Juhendajal on õigus lõputöö eelkaitsmisele lubada/mitte lubada. Eelkaitsmiskomisjon annab eelkaitsmise käigus üliõpilasele soovitusi töö lõplikuks vormistamiseks ja selle sobivamaks

34

esitlemiseks põhikaitsmisel. Eelkaitsmiskomisjon annab tööle ühe järgmistest hinnangutest: lubatud kaitsmisele, lubatud kaitsmisele tingimisi, mittelubatud kaitsmisele. Eelkaitsmisel negatiivse hinnangu saanud lõputööd ei lubata põhikaitsmisele. Üliõpilane võib sama või muudetud teemaga lõputööd kaitsta järgmisel semestril. Kui mõlemad lõputöö kaitsmisele lubamise eeldused on täidetud, koostatakse lõputöö teema deklareerinud üliõpilaste kohta lõputöö kaitsmisele lubamise korraldus. Kaitsmisele lubatud lõpetaja peab esitama akadeemilises kalendris väljakuulutatud tähtajaks lõplikult vormistatud lõputöö õppeosakonda. Lõputöö retsensendi kirjalik arvamus peab taotlejale ja kaitsmiskomisjoni liikmetele olema kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Samaaegselt lõputööga esitatakse õppeosakonda ka juhendaja arvamus lõputöö kohta (Lisa 8) ühes eksemplaris. Juhendaja arvamuse vormistamiseks on kolledži siseveebis võimalus valida kahe plangi vahel, täitmiseks paberkandjal või elektrooniliselt. Lõputöö kaitsmine toimub üldjuhul kaitsmiskomisjoni avalikul istungil (v.a otsuse vastuvõtmine). Kaitsmiskomisjoni istungi töökeel on eesti või vene keel. Avalik kaitsmine tähendab seda, et enne kaitsmist paneb kaitsmiskomisjoni sekretär välja teate kaitsmiskomisjoni istungi kohta, milles on märgitud kaitsja nimi, lõputöö tase, teema, kaitsmise aeg ja koht ning kus saab lõputööga tutvuda. See teade annab võimaluse kõigil asjast huvitatutel kohale tulla ja jälgida kaitsmise käiku. Samuti on võimalik väljakuulutatud tööga kohapeal eelnevalt tutvuda ning kaitsmiskomisjoni istungil kaitstava tööga seotud küsimusi esitada ja arvamust avaldada. Kaitsmine võib toimuda kui on kohal: a) lõpetaja; b) vähemalt kolm kaitsmiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees.

35

Kaitsmisprotseduuri põhietapid on: a) kaitsmisele esitatud dokumentide tutvustamine; b) lõpetaja ettekanne; c) juhendaja arvamuse tutvustamine; d) retsensendi arvamuse tutvustamine; e) diskussioon (küsimusi võivad esitada ja oma arvamust avaldada nii retsensent kui ka kõik kohalviibijad); f) otsuse vastuvõtmine. Lõputöö kaitsmisprotseduurist ettekujutuse saamiseks on soovitav enne oma töö kaitsmist kuulata sama kaitsmiskomisjoni mõnda varasemat istungit. Kaitsmiskomisjoni istungil teeb lõpetaja lõputööd tutvustava ettekande, mille ajalise pikkuse määrab kaitsmiskomisjon. Lõputöö korral on see 7–10 minutit. Kaitsekõne on otstarbekas üles ehitada nii, et pearõhk oleks pandud töös tehtud põhijäreldustele ja soovitustele (ettepanekutele). Peatükkide ümberjutustust pole tarvis, sest komisjonil on kaitstav töö olemas ja võimalus ise kõike jälgida. Kaitsekõnet on soovitav illustreerida näitlike vahenditega. Illustreeriv materjal aitab kaitsjal oma seisukohti paremini selgitada ja kaitsmiskomisjonile piltlikumalt esitada. Pärast retsensendi arvamuse tutvustamist tuleb kaitsjal vastata neis tõstatatud küsimustele ja probleemidele. Ühes heas arvamuses on tavaliselt ka märkused ja nendele vastamisel võib samuti kasutada ettevalmistatud illustreerivaid materjale. Diplomand vastab viisakalt ja põhjendatult kõigile retsensendi märkustele. Seejärel saavad kaitsjale küsimusi esitada komisjoni liikmed ning seejärel teised kohalolijad. Küsimustele vastamisel tuleb olla konkreetne ja mitte küsimusest mööda rääkida.

Kaitsmise lõpus antakse kaitsjale lõppsõna, milles tal on võimalus soovi korral tänada juhendajat ja teisi töö valmimisele kaasaaitajaid, retsensente, kuulajaid ja kaitsmiskomisjoni liikmeid. Kaitsmiskomisjon hindab töid kinnisel istungil. Kaitsmiskomisjoni otsus tehakse teatavaks samal päeval. Kaitsmiskomisjoni otsusega mittenõustujal on õigus esitada apellatsioon.

36

Lõputöö kaitsmist hinnatakse TTÜ ühtse hindamisskaala alusel. Kõik positiivsed hinded tähendavad edukat kaitsmist. Negatiivse otsuse korral määrab kaitsmiskomisjon korduskaitsmise võimalikkuse ja tingimused. Hindamisel arvestab komisjon retsensendi hinnangut ja üliõpilase väitlusoskust lõputöö kaitsmisel, oskust vastata küsimustele, kaitsta ja põhjendada oma seisukohti, oskust orienteeruda töös käsitletud probleemides. Hindamisotsuse vastuvõtmiseks on vaja komisjoni häälteenamus. Isikule, kes on täitnud õppekava täies mahus, vormistatakse TTÜ rektori käskkiri vastava õppe lõpetamise kohta. Õppeosakond vormistab lõpetajale vormikohased vastava kõrgharidusastme lõpudokumendid: diplomi koos akadeemilise õiendiga ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Diplomi annavad kätte TTÜ rektor ja TTÜ TK direktor pidulikul lõpuaktusel. Lõpuaktused korraldatakse kaks korda aastas ülikooli akadeemilises kalendris ettenähtud ajal. Kaitsmistulemuste (v.a. lõputöö hinde) vaidlustamine sätestatakse TTÜ nõukogu poolt lõpetamise eeskirjaga. Lõputöö hinde vaidlustamine toimub TTÜ õppekorralduse eeskirjas sätestatud korras.

37

2.5. Tüüpilised vead lõputöö koostamisel ja vormistamisel

Tabel 2 Tüüpilised vead lõputöö koostamisel ja vormistamisel TÜÜPILISED VEAD Töö pealkiri Pealkiri ei ava seost õppevaldkonnaga. NÕUDED

Pealkiri peab omama seost õppevaldkonna nimetusega. Kui seos puudub, siis kerkib küsimus, kas töö on koostatud mõnes teises koolitusvaldkonnas ja kui see on nii, siis ei saa meil kaitsta. Pealkiri, eesmärk ja sisukorra ülesehitus peaks olema ühtses süsteemis. Pealkiri ei vasta täpselt tööle, lubab rohkem või vähem.

Pealkiri ei ava töö tegelikku sisu

Sisukord Ei ole ülevaatlik. Sisuliste osade pealkirjad Sisuliste osade pealkirjad peavad avama sisu. märksõnalised. Ka sisukorrast peaks välja paistma, et töö arendus viib eesmärgi saavutamiseni välja Töö osade pealkirjades on kasutatud lühendeid, tekstis jäetud lühendid avamata. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Esmakordsel kasutamisel avada lühendid põhitekstis või sissejuhatuses. Kui lühendeid on palju võib sissejuhatuse järel tuua eraldi osa põhimõistetest ja lühenditest.

Sissejuhatus Avamata nõutavad osad.

Tuleb avada: - uuritud teema aktuaalsus ja teema valiku põhjendus, - töö eesmärk ja ülesanded, - uurimise objekt, - töös kasutatud metoodika, - kasutatud lähteinformatsioon, - töö uudsus praktilises käsitluses.

38

Tabel 2 järg TÜÜPILISED VEAD NÕUDED

Töö sisu Töö sisu on kirjeldav, puudub ühtne tervik. Sisulised osad peavad moodustama ühtse terviku, olema loogilises järjekorras ja välja viima püstitatud eesmärgi lahendamiseni, eelmise osa lõpu ja järgmise osa alguse vahel peab olema loogiline seos. Kõik osad peavad olema eesmärgistatud. Kasutatakse läbisegi “mina”, “meie” ja umbisikulist vormi. Töö peab olema kirjutatud täpses ja selges oskuskeeles, erinevate keelevormide kasutamine töös ei ole lubatud. Soovitav on tekst esitada umbisikulises vormis. Selgelt on vaja piiritleda töö autori positsioon. Viidetele peaks järgnema autoripoolne seisukoht. Autori seisukohtade esiletoomiseks kasutada väljendeid „autor“, „töö koostaja“, „uurimuse läbiviija“ jne. Järeldustele ja ettepanekutele peaks eelnema loogiline põhjendus

Tööst ei paista välja autori isiklikud seisukohad, järeldused ja ettepanekud.

Töö sisu Järeldused ja ettepanekud on põhjendamata. Joonised ja tabelid Tekstiga sidumata. Nimetused ja järjekorranumbrid puuduvad.

Joonised ja tabelid nummerdatakse ning varustatakse nimetustega. Tekst peab neile viitama ja sisu avama.

Võõrkeelne kokkuvõte Tõlge eesti keelest.

Võõrkeelne laiendatud kokkuvõte esitatakse inglise, saksa või vene keeles ning ta peaks olema süntees töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Peab sisaldama ka töö pealkirja tõlget inglise keeles ja autori ees- ja perekonna nime. Peaks eelistama erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid.

Kirjanduse loetelus on palju ajaleheartikleid.

Lisad Pealkirjastamata ja nummerdamata.

Kõik lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse ning esitatakse ka töö sisukorras. Lisade ees on eraldi leht pealkirjaga LISAD.

39

Tabel 2 järg TÜÜPILISED VEAD Juhendaja Juhendaja annab formaalselt allkirja. NÕUDED Enne allkirja andmist peab juhendaja hindama töö vastavust kehtivatele nõuetele, ebatäpsused tuleb kajastada juhendaja arvamuses. Vastasel korral tuleb juhendaja töö hinnata ebakorrektseks ja see paistab kaitsmisel välja. Töö retsenseerimisel puudub konkreetsus. Retsensioon peab olema vähemalt kahel leheküljel. Arvamus peab olema iga peatüki kohta eraldi. Välja tuua tugevad ja nõrgad küljed. Retsensent peab olema kursis ka viidatud kirjandusega.

Retsensent Retsensent annab formaalselt allkirja.

40

KOKKUVÕTE

Käesolev juhend annab kirjalike tööde ja lõputöö koostajale vajalikku infot tööde koostamise nõuetest ja aitab kaasa alustatud töö korrektsemaks lõpetamiseks. Kehtestatud nõuete ja korra tundmine annab võimaluse sihipäraselt tegutseda ning vältida hilisemaid ootamatuid ümbertegemisi. On alust loota, et käesolev abimaterjal aitab kaasa kirjalike tööde ja lõputöö koostamisele ning sellega seotud asjaajamise kergendamisele, samuti suurendab alustanute tõenäosust välja jõuda diplomini. Jõudu tööle ja edukat kaitsmist!

41

VIIDATUD KIRJANDUS

Erelt, T. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. Lühendid ja nende vasted. // Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/lyhendid.html?sorteeri=pealkiri&kasvav=true, 22. veebruar 2012. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tallinn, 1983. Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamise eeskiri vastu võetud nõukogu 18.11.2008 määrusega nr 5. http://www.ttu.ee/ope/oppeinfo/juhendid/, 09. märts 2011. Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri vastu võetud nõukogu 16.06.2009 määrusega nr 4. http://www.ttu.ee/ope/oppeinfo/juhendid/, 09. märts 2011.

42

LISAD

43

Lisa 1. Tiitellehe näidis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus

Jüri Uba PALGASÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAMINE Lõputöö

Juhendaja: Jaak Põder PhD

Tallinn 2012
44

Lisa 2. Tiitellehe pöörde näidis Deklareerin, et käesolev lõputöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli diplomi taotlemiseks. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

Autor Jüri Uba ................................................ (allkiri, kuupäev) Üliõpilaskood .................................................

Töö vastab kehtivatele nõuetele Juhendaja dotsent Jaak Põder ............................................................... (allkiri, kuupäev)

Kaitsmisele lubatud „ .... “ ...................................... 2012 ........................................................................................... TTÜ TK kaitsmiskomisjoni esimees (nimi, allkiri)

45

Lisa 3. Sisukorra näidis

SISUKORD
SISSEJUHATUS ………………………………………………………….………….………… 3 PÕHIMÕISTED ………………………………………………………………….….…………. 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI …………………………………………………………... 5 1.1. Esimese peatüki 1. alljaotise pealkiri ……………………………..………...………….. 8 1.2. Esimese peatüki 2. alljaotise pealkiri, mis ei mahu sisukorras ühele reale ära ning valgub järgmisele reale ………………………………………………………………….…... 15 2. TEISE PEATÜKI PIKEM PEALKIRI, MIS EI MAHU ÜHELE REALE ÄRA NING VALGUB JÄRGMISELE REALE ………………………………...……………………..……. 18 2.1. Teise peatüki 1. alljaotise pealkiri …………………………......……………………….. 28 2.1.1. Teise peatüki 1. alljaotise 1. alljaotise pealkiri …...…...………………...……........ 30 2.1.2. 2.1.3. 2.1.4. " " " " " " " " " 2. alljaotise pealkiri ………………..……….............…. 32 3. alljaotise pealkiri …...........................................……. 34 4. alljaotise pealkiri …….........................................…... 38

2.2. Teise peatüki 2. alljaotise pealkiri ..…………………………...........................………... 43 2.3. Teise peatüki 3. alljaotise pealkiri ……...………………………………………..…...… 45 KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………………… 47 VIIDATUD KIRJANDUS ……………………………………………………………………... 53 LISAD ………………………………………………………………………………………….. 54 Lisa 1. Pealkiri …………………………………...……………………..……..…………. 55 Lisa 2. Pealkiri, mis on pikem ega mahu sisukorras ühele reale ära ning valgub järgmisele reale …………….…………….…………..………………….…...……...…… 56 Lisa 3. Pealkiri ……………………………………...……………...………...………..…. 57 Lisa 4. Pealkiri …………………………………………...………………..…………..…. 58 SUMMARY1 ……………………………………………………………………………..…….. 60

___________________________________
Võõrkeelse laiendatud kokkuvõtte pealkiri võib olla ka ZUSAMMENFASSUNG või milles see töö osa on koostatud (vt 2.2 punkt 12)
1

, see sõltub keelest,

46

Lisa 4. Viidatud allikate loetelu näidis numbriviite korral

VIIDATUD ALLIKAD
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002. Linnaks, E. Ettevõtte raamatupidamine. Tallinn: Külim, 1994. Linnaks, E. Raamatupidamise kontoplaan. Tallinn: Külim, 1995. Drury, C. Management and Cost Accounting. London, 1995. Raamatupidamise seadus 6. detsembrist 2006. // RT I 2006, 61/456. AS Lajos raamatupidamise sise-eeskiri. 2003. Peets, P. Kuluarvestus. Tartu: Tartu Ülikool, 2002. Lääts, K., Peets, P. Vastutuspõhine arvestus – üks controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. Tartu: Rafiko, 1999. 9. Rebane, M., Visberg, A.-E. Sissejuhatus raamatupidamisse. Raamatupidamine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1998. 10. Siegel, J. G., Shim, J. K. Dictionary of Accounting Terms. Barron’s Educational Series, Inc. 1987.

Viidatud allikad ei ole alfabeetilises järjestuses. Järjestus (numeratsioon) tekib töös viidete esinemise järjestuses. Esimesena viidatud allikas saab loetelus esimese koha.

47

Lisa 5. Avaldus lõputöö teema registreerimiseks TTÜ Tallinna Kolledži direktorile Üliõpilane ............................................................ Üliõpilaskood ......................................................

AVALDUS Palun registreerida minu lõputöö teema: .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... Lõputöö eesmärk: .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... Juhendaja ...................................................... Allkiri ...................................................
(nimi) Lõputöö teema registreerimisavaldus kehtib ühe semestri (kuni ……………………………...) (kuu ja aasta)

Üliõpilase isikuandmed: Ees- ja perekonnanimi ..................................................................................................... Sünniaeg .......................................................................................................................... Isikukood ......................................................................................................................... Aadress ............................................................................................................................ Kontakttelefon ................................................................................................................. e-mail ............................................................................................................................... ....................................................................................................................
(kuupäev) (allkiri)

48

Lisa 6. Soovitused kolledživälisele juhendajale Lugupeetud lõputöö juhendaja! Täname Teid valmisoleku eest aidata meie kolledži üliõpilasel läbida viimane etapp enne lõpetamist – lõputöö koostamine. Kolledživälised juhendajad, kes valdavad sügavuti oma ettevõtte ja tegevusala probleeme, on olnud ka eelmistel aastatel TTÜ Tallinna Kolledži üliõpilastele väärtuslike teadmiste ja kogemuste jagajaks. Oma töö lõpptulemuse eest vastutab üliõpilane. Olles aga nõustunud teda juhendama, soovite kindlasti Teiegi, et lõpptulemus saaks võimalikult hea. Juhul, kui Teil endal jääb lõputöö tegemise kogemus aastate taha ja üliõpilaste tööde juhendamist ei ole varem ette tulnud, siis annaksime Teile mõningaid soovitusi. Juhiksime ka tähelepanu mõnedele ohtudele ja tüüpilistele puudustele, mis varasematel aastatel lõputöödes on esinenud. a) Paluge üliõpilaselt endale tutvumiseks „Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend“, et saaksite seda edasises koostöös arvestada. b) Teema valikul (sõnastamisel) püüdke valida teema, mis on üliõpilasele jõukohane, ettevõttele huvipakkuv ja selline, kus töö tulemusena on võimalik konkreetsete ettepanekute, tegevuskavade, arengusuundade väljatöötamine. Tööd, mis piirduvad vaid ettevõtte või tegevusala senise arengu kirjeldamise ja analüüsimisega, kuid ei sisalda omapoolseid ettepanekuid või prognoose, ei saa reeglina kõrgeimat hinnet. c) Olge nõudlik vormistusnõuetest kinnipidamise osas. Üliõpilaselt tuleb nõuda korrektset eesti keele kasutust. Samuti peab erialaste mõistete kasutamine olema täpne ja järjekindel, vajaduse korral võib kasutatavad mõisted töös defineerida. d) Töö jätab hea mulje, kui see on selge ja loogilise ülesehitusega ja esitatav info on liigendatud ning seda ilmestavad graafikud, skeemid, tabelid. e) Võimaluse korral tuleks üliõpilasega tema kaitsekõne koos läbi arutada, mõeldes sellele, kuidas kaitsmise piiratud aja jooksul kõige paremini esile tuua tehtud töö olulisemad tulemused, rõhutades eriti üliõpilase omapoolsete uuringute tulemusi ja väljapakutud ettepanekuid. Viimased peavad olema selgelt esile toodud ka töö lõpuosas. 49

Lisa 6 järg Kõige lõpuks ootame Teilt juhendaja kirjalikku arvamust lõputöö kohta, kus Te lühidalt kirjeldaksite töö käiku, esiletulnud raskusi, üliõpilase töössesuhtumist ning annaksite selgelt väljendatud hinnangu valminud lõputöö vastavuse kohta lõputöödele esitatavatele sellekohastele nõuetele.

50

Lisa 7. Retsensioon TTÜ TALLINNA KOLLEDŽ RETSENSIOON LÕPUTÖÖ KOHTA Üliõpilane ………………………………………………………………………………………….. Lõputöö pealkiri ………………………………………………………………………………........ ………………………………………………………………………………………………........... ........................................................................................................................................................... Retsensioonis peavad olema kajastatud järgmised punktid: 1. Töö ülesehitus (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi piiritlemine ja täitmine). 2. Teoreetiline osa (käsitletud probleemide ulatus, kaasaegsus, terminoloogia). 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). 5. Kirjanduse kasutamine (piisavus, teemaga seostatus, uudsus). 6. Vormistamise kvaliteet ja nõuetele vastavus. 7. Üldmulje tööst (sh puudused, märkused, hinnang tööle). Autorile esitatavad küsimused/vaieldavad probleemid (2-3 küsimust). Töö üldhinnang: 5 (suurepärane) 4 (väga hea) 3 (hea) 2 (rahuldav) 1 (kasin) 0 (puudulik) Retsensendi ees- ja perekonnanimi ………………………..…………............................................ Teaduslik kraad ………………………………………………………...………………………….. Töökoht ja amet …………………………………………………………...………………………. Allkiri, kuupäev ................................................................................................................................ 51

Lisa 8. Juhendaja arvamus

TTÜ TALLINNA KOLLEDŽ JUHENDAJA ARVAMUS LÕPUTÖÖ KOHTA Juhendaja ………………………………………………………………………………………….. Üliõpilane ………………………………………………….………………………………………. Lõputöö pealkiri …………………………………………….……………………………………... …………………………………………………………………………………………………....... ........................................................................................................................................................... Lõputöö juhendaja arvamuses peavad olema kajastatud järgmised punktid: 1. Töö ülesehitus (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi piiritlemine ja täitmine). 2. Teoreetiline osa (käsitletud probleemide ulatus, kaasaegsus, terminoloogia). 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). 5. Kirjanduse kasutamine (piisavus, teemaga seostatus, uudsus). 6. Vormistamise kvaliteet ja nõuetele vastavus. 7. Üldmulje tööst (sh puudused, märkused, hinnang tööle).

......................................... 2012 (kuupäev)

…………………….................... (juhendaja allkiri)

52

Lisa 9. Kaitsekõne koostamise juhend

KAITSEKÕNE KOOSTAMISE JUHEND Kaitsekõne peab olema kompaktne ja läbimõeldud, sest selgelt struktureeritud ettekannet on kuulajatel kergem jälgida. Kaitsekõne on soovitav vormistada kirjalikult, kuid esinemise ajal tuleks vältida sõnasõnalist mahalugemist, monotoonset esitust ja veerimist või väga kiiret tempot. Kõne pikkus on 7–10 minutit. Kaitsekõne esitamisel tuleks kasutada „mina“ vormi. Kaitsekõne peaks sisaldama järgmisi osi: 1. pöördumine („Lugupeetud kaitsmiskomisjoni esimees, liikmed ja kuulajad“); 2. enesetutvustus („Minu nimi on...“); 3. lõputöö pealkiri („Kaitsen oma lõputööd teemal...“); 4. teema valiku põhjendus („Nimetatud teema valisin sellepärast, et ...“); 5. eesmärk ja selle täitmiseks püstitatud ülesanded („Lõputöö eesmärgiks on…, eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised ülesanded…“); 6. probleem antud valdkonnas („Käesolevas lõputöös uuritavaks probleemiks on...“); 7. meetodid (nii andmekogumis- kui analüüsi meetodid); 8. tulemused (milleni töö tulemusena jõuti, samuti järeldused ja ettepanekud); 9. lõpetussõnad („Tänan kuulamast/tähelepanu eest!“). Lõputööst ülevaadet andes tuleb mõelda sellele, et tööst peavad ettekujutuse saama ka need kuulajad, kes tööd lugenud ei ole, seega peab kaitsekõne välja tooma põhilise. Kindlasti peab kaitsekõnest selguma töö autori panus teema uurimisel. Soovitav on kaitsekõne esitamisel kasutada näitlikke vahendeid (esitlus PowerPointis või lüümikud). Kaitsekõne esitatakse seistes. Kaitsekõne käigus ei vastata retsensendi poolt retsensioonis esitatud küsimustele. Diplomand saab öelda tänusõnad neile, kes töö tegemisel abiks olid (juhendaja, retsensent jne) siis, kui talle antakse võimalus lõppsõnaks. 53